Põlvamaal on paljandid, jõgi ja raba lähestikku.
Plaan
Taevaskoda Taevaskoda ehk pae on jõeoru nõlvas paikneva liivakivipaljandi ja koobastiku rahvakeelne nimetus Põlva maakonnas. Tuntumad taevaskojad Põlva maakonnas on Ahja jõe ürgorus asuvad Suur ja Väike Taevaskoda. Saesaare veehoidla ääres paiknevad Laaritsamägi, Mõsumägi, Kindapäka, Kivipalu ja Mõtstare mägi ning Savioidu pae ja Piirioidu pae. Taevaskodasid peetakse ohverdamiskohtadeks, kus juba ammusest ajast on ohverdatud viljasaagi, karja sigivuse ning inimese tervise ja õnne heaks. Kaljuseinu ei tohi lõhkuda ega neisse nimesid kraapida – see vihastaks jõevaime ja tooks õnnetust. Uuemal ajal on hakatud taevaskodadeks nimetama teisigi uhkeid liivakivipaljandeid, näiteks Räpina kihelkonnas Võhandu jõel. On võimalik, et kunagine nimeandja lõigi metafoori liivakiviseintega kojast, mille katuseks on taevas. Kuid looduslikult on see koht väga silmapaistev ja seetõttu võib selle nimi olla väga vana, isegi aastatuhandete vanune. Seetõttu võib meeles pidada, et “taevas” on balti, germaani või aaria päritolu laensõna tähendusega ‘jumal’, näiteks idabalti dievas tähendabki jumalat. Kuigi Suur Taevaskoda on kahtlemata looduslik pühapaik, muudab selle seletuse väheusutavaks teiste sarnaste kohanimede puudumine. Kolmanda võimalusena sisaldab termini algusosa läänemeresoome teekonnasõna taival ~ taipaleen. Sel juhul tähendaks termin puhkamise kohta jõeäärsel teekonnal või siis kohta, kus veeteelt minnakse üle maismaateele või vastupidi. Räpinast on üles kirjutatud arvamus, et sealne sõna sõatarõ (‘sõjatare’) ja Põlva taivaskoda tähendavat sedasama. Keelejuhi meelest olevat siis mõlemad varjumise ja pakkumineku kohad. Võrdluseks võib taas tuua, et Kagu-Soomes tähendab taivaltaa muuhulgas ‘pausi pidada, pooleli jätta’, samuti on sel sõnal metsa ja metsiku paigaga seotud tähendusi. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu maakonnaga, idas Venemaa Pihkva oblastiga, lõunas, edelas ja kagus Võru maakonnaga ning läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmijärves on ühtlasi riigipiir Venemaaga. aasta haldusreformi tulemusel on Põlva maakonnas kolm omavalitsusüksust: Kanepi, Põlva ja Räpina vald. Põlva maakonnas asub Eesti üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda – 22,5 meetri kõrgune liivakivipaljand Ahja jõe ürgorus. Enamik maakonna järvedest moodustab järvestikke: Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha); Mooste järved; Partsi järved; Tilsi järved. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive −3,68‰. 94,74% elanikest olid eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Linnad: Põlva – Räpina Alevikud: Ahja – Kanepi – Mehikoorma – Mooste – Vastse-Kuuste – Veriora – Võõpsu Külad: Aarna – Abissaare – Adiste – Aiaste – Akste – Andre – Aravu – Eoste – Erastvere – Haavametsa – Haavapää – Hauka – Heisri – Himma – Himmaste – Himmiste (Veriora) – Hino – Holvandi – Hurmi – Häätaru – Ibaste – Ihamaru – Jaanikeste – Jaanimõisa – Joosu – Jõepera (Meeksi) – Jõevaara – Jõeveere – Jõgehara – Jõksi – Kaagna – Kaagvere – Kaaru – Kadaja – Kanassaare – Karaski (Kõlleste) – Karilatsi (Kõlleste) – Karilatsi (Vastse-Kuuste) – Karste – Kassilaane – Kastmekoja – Kauksi – Kiidjärve – Kikka – Kirmsi – Kiuma – Koigera – Kooli – Koolma – Koolmajärve – Kooraste – Koorvere – Kosova – Krootuse – Krüüdneri – Kullamäe – Kunksilla – Kõnnu – Kähri – Kärsa – Köstrimäe – Lahe – Laho – Laho (Veriora) – Lauri – Leevaku – Leevi – Leevijõe – Lihtensteini – Linte – Logina – Loko – Lootvina – Lutsu (Põlva) – Maaritsa – Magari – Mammaste – Meeksi – Meelva – Meemaste – Meerapalu – Metste – Miiaste – Mustajõe – Mustakurmu – Mõtsavaara – Mõtsküla – Mägiotsa – Männisalu – Mügra – Naha – Naruski – Nooritsmetsa – Nulga – Närapää – Orajõe – Padari – Pahtpää – Palutaja – Parapalu – Partsi – Peetrimõisa – Peri – Piigandi – Piigaste – Pikajärve – Pikareinu – Pindi – Pragi – Prangli – Puskaru – Puugi – Puuri – Põlgaste – Pääsna – Raadama – Rahumäe (Räpina) – Raigla – Rasina – Rebaste – Ristipalo – Roosi – Rosma – Ruusa – Saareküla – Sarvemäe – Saverna – Savimäe – Sikakurmu – Sillapää – Sirvaste – Soesaare – Soohara – Sulaoja – Suure-Veerksu – Suurküla – Suurmetsa – Sõreste – Säkna – Säässaare – Sülgoja – Süvahavva – Taevaskoja – Terepi – Tiido – Tilsi – Timo – Toolamaa – Tooste – Tromsi – Tsirksi – Tuulemäe – Tõdu – Tännassilma – Uibujärve – Valgemetsa – Valgesoo – Valgjärve – Vana-Koiola – Vanaküla – Vanamõisa – Varbuse – Vardja – Vareste – Verioramõisa – Veski – Viira – Viisli – Viluste – Vinso – Vissi – Vooreküla – Voorepalu – Võiardi – Võika – Võuküla – Väike-Veerksu – Vändra == Vaatamisväärsused == === Loodusobjektid === Suur Taevaskoda, Väike Taevaskoda, Sõjatare müür, Erastvere mõisapark, Nohipalu Mustjärv, Tilleoru maastikukaitseala, Tsõõrikmäe meteoriidikraater.
- Hommik Taevaskoda.
- Pärastlõuna Ahja.
- Teine päev Meenikunno.