Ahja kultuuriloo tuntuim nimi on Friedebert Tuglas. Kirjanik sündis Ahjal ja tema nime kandis aastakümneid ka kohalik kool. Selles loos on lühidalt Tuglase elu, looming ja see, kuidas teda mäletatakse.
Friedebert Tuglas
Friedebert Tuglas (kuni 1923 Mihkelson) sündis 2. märtsil 1886 Ahjal puusepa pojana. Kooliajal ilmus tema esimene lastejutt „Siil“. 1905. aasta revolutsioonis osalemise eest arreteeriti ta ja ta viibis ligi kaks kuud Toompea vanglas, kus valmis proosaluuletus „Meri“. Aastatel 1906–1917 elas ta pagulasena peamiselt Soomes.
Tuglase looming
Tuglasel oli keskne roll Noor-Eesti tegevuses ja 1923. aastal sai ta ajakirja Looming esimeseks toimetajaks. Tema tuntuimate teoste hulka kuuluvad romaan „Felix Ormusson“ ja 1937. aasta „Väike Illimar“, mis kujutab lapse pilgu läbi mõisaühiskonda ja lapsepõlve. Ta oli 1922. aastal asutatud Eesti Kirjanike Liidu esimene esimees.
Novelliauhind ja mälestus
Alates 1970. aastast antakse välja Friedebert Tuglase novelliauhinda, mille laureaate on traditsiooniliselt autasustatud 2. märtsil, kirjaniku sünnipäeval. Tuglas suri 15. aprillil 1971 Tallinnas. 1982. aastal asutati Helsingis Friedebert Tuglase Selts, mis tutvustab eesti kultuuri Soomes.
Ahjalt pärit inimesi
Ahjalt on pärit kirjanik Friedebert Tuglas, vaimulik August Janni, poliitik Karin Jaani, metallikunstnik Tiiu Aru, klimatoloog Lembit Int, pianist Ell Saviauk, ajaloolane Peep Pillak ja jalgpallur Signy Aarna. Varajase lapsepõlve veetis siin kirjanik ja toimetaja Kalle Kurg.
Praktiline nõu
Ahjal saab Tuglasega tutvuda Tuglase muuseumis. Enne külastust kontrolli lahtiolekuaegu. Hea sissejuhatus on lugeda enne „Väikest Illimari“, sest romaan kujutab just lapsepõlve mõisaühiskonnas.
Tuglase loomingu juurde tasub tulla kirjaniku enda sõnade kaudu: novellid ja mälestused avavad, kuidas mõisaküla, jõgi ja lapsepõlve maastik kujundasid tema mõtteviisi. Raamatukogust leiab tema teoseid nii trükis kui ka uuemates väljaannetes. Kui reisid koos lastega, on „Väike Illimar“ hea valik ühiseks ettelugemiseks enne retke, sest siis on kohapeal lihtsam kujutleda, kuidas elu siin sajand tagasi välja nägi.
Kirjandushuvilistele sobib Ahja külastus ka lugemisringi väljasõiduks: arutelu kirjaniku sünnipaigas annab tekstidele uue mõõtme.