Taevaskoja liivakivikaljud ja Ahja jõe org ei ole olnud ainult loodushuviliste lemmikpaik. Sajandi jooksul on siin maalinud paljud tuntud Eesti kunstnikud, kirjutanud luuletajad ja filmitud üks Eesti kultusfilme. Selles loos vaatame, kuidas Taevaskoda on jõudnud kunsti, kirjandusse ja filmi ning kus seda pärandit täna kohata võib.
Maastik, mis meelitas kunstnikke
Taevaskoja küla on saanud nime jõeoru devoni liivakivipaljandite ehk taevaskodade järgi. 1873. aasta Ahja mõisa metsakaardil on mainitud kohanime Taiwaskodda pallo. Asundus tekkis 1930. aastatel pärast Tartu–Petseri raudtee rajamist ja juba 1935. aastal võttis Vabariigi Valitsus Taevaskoja tervishoiu kaitse alla. Raudtee tegi paiga linnainimestele kergesti ligipääsetavaks ning see aitas kaasa ka kunstnike huvile.
Taevaskoda maalikunstis
Taevaskoja loodust on kujutanud paljud kunstnikud. Varasemate teoste seas on Ado Vabbe õlimaal „Väike Taevaskoda“ (1934), Villem Ormissoni „Kevadine Taevaskoda“ (1938) ja Jaan Vahtra „Taevaskoda“ (1941). Pärast sõda maalis Kalju Nagel „Taevaskoja vaate“ (1947) ning hiljem ka „Väikese Taevaskoja“ (1980).
Eriti sageli pöördus Taevaskoja juurde Elmar Kits. Tema töödest on teada guašš „Sild Taevaskoja all“ (1948) ning mitu õlimaali nimega „Taevaskoda“ (1954, 1959 ja 1967), samuti „Rahvapidu Suures Taevaskojas“ (1959). Hilisemast ajast võib nimetada Raivo Vare „Taevaskoja“ (1965), Endla Reinvee „Taevaskoja“ (1975), Heli Šestakova pastelli „Taevaskoja motiiv“ (1985) ning Aleksander Yaska õlimaale aastatest 2017 ja 2021. Taevaskoda on maalinud ka Lui Paavel.
Ehitus kunstniku pilgu läbi
Mitte kõik teosed ei kujuta puutumatut loodust. Richard Kaljo kuivnõeltehnikas töö „Saesaare hüdroelektrijaama ehitamine“ (1951) jäädvustas aja, mil jõele rajati pais ja jaam. Hüdroelektrijaam ehitati 1950–1952 ning selle tõttu kadus vee alla kunagine Saesaare kärestik. Nii on kunstiteos ühtlasi ajalooline dokument muutuvast maastikust.
Uku Masing ja „Kurtes Taevaskoja varisevat kallast“
1960.–1970. aastatel veetis suved Taevaskojas luuletaja ja usuteadlane Uku Masing. Aastatel 1968–1972 kirjutas ta luulekogu „Kurtes Taevaskoja varisevat kallast“, mis ilmus trükis alles 2004. aastal. Pealkiri viitab otseselt paljandite varisemisele, mis on siinse maastiku loomulik osa. Taevaskojas oli suvekodu ka samblikuteadlasel professor Hans Trassil.
Lastekirjanduses on Taevaskoda jõudnud Lembit Kurvitsa 1993. aasta raamatusse „Taevaskojalapsed“, mille illustreeris Ülle Meister.
„Viimne reliikvia“ ja võttekohad
Ahja jõe ääres, Suure ja Väikese Taevaskoja juures, filmiti mitu stseeni 1969. aastal valminud kultusfilmist „Viimne reliikvia“. Piirkond pakub seetõttu huvi ka filmisõpradele, kes tahavad näha võttepaiku oma silmaga. Emalätte ja Neitsikoopa ümbrus Väikese Taevaskoja lähedal on Taevaskodade rajal kerge jalutuskäigu kaugusel.
Küla, mis hoiab oma pärandit
Taevaskojas tegutses 1947–1993 lastesanatoorium ja 1953–2000 algkool ning 1957. aastast töötab külas raamatukogu. 2002. aastal asutasid elanikud MTÜ Taevaskoja, mis korraldab küla ühisüritusi ja haldab kogukondlikku vara, näiteks raudteepeatuse ootepaviljoni, avatud tulekoda ja külakeskuse saali. Küla piiresse jäävad Väike ja Suur Taevaskoda on Lõuna-Eesti ühed külastatumad turismiobjektid.
Kultuuriinimesed naaberkülades
Kultuuriline side ulatub ka naabruses asuvasse Kiidjärvele. Pärast 1949. aasta märtsiküüditamist anti tühjaks jäänud Haavassaare talu Vanemuise teatrile puhkekoduks. Kiidjärvel oli maakodu Vanemuise näitlejal Aleksander Mältonil, kes juhendas aastatel 1963–1971 Kiidjärve näiteringi. Kiidjärvel sündis ja veetis suvesid laulja Kalmer Tennosaar. Taevaskoja küla maadel Lutsu talus sündis ja elas sõjamees ja sõjaajaloolane Oskar Kurvits.
Ahja kirjanik ja eesti luule klassik
Ahjal sündinud Friedebert Tuglas mängis olulist rolli ka teise suure kirjaniku pärandi hoidmisel. Juhan Liiv jõudis eesti kirjandusse suuresti postuumselt just Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Tuglas kirjutas 1914. aastal monograafia „Juhan Liiv“, koostas „Juhan Liivi luuletused“ (1919, 1926) ning kogutud teosed I–VIII aastatel 1921–1926. 1927. aastal ilmus tema mahukas teos „Juhan Liiv: elu ja looming“. Nii on Ahja kandi kirjanduslugu seotud laiemalt kogu eesti luule ajalooga.
Tuglase mälestus koolis
Ahja koolil oli kohaliku kultuurielu hoidmisel oma osa. 2. märtsil 1972 anti Ahja Keskkoolile Friedebert Tuglase nimi ja mõisahoones avati Tuglase memoriaaltuba. 2. märtsist kujunes kooli iga-aastane aupäev, mil autasustati Tuglasele pühendatud maakondliku omaloomingukonkursi võitjaid. Juba 1930. aastatel rajati Ahja mõisaparki kõlakoda, kus sai korraldada kontserte ja pidusid.
Barokne mõis kui kunstimälestis
Ka Ahja mõisa häärber on kunstiajaloo seisukohalt huvitav. Barokkstiilis poolkelpkatusega härrastemaja projekteeriti ilmselt Bartolomeo Rastrelli töökojas. Rastrelli projekteeris muu hulgas Talvepalee, Miitavi lossi ja Rundāle lossi. Hoone põles 9. oktoobril 2007 ja sellest jäid järele müürid, kuid katus taastati aastatel 2008–2009.
Pärand maastikus
Kultuuripärandit leiab ka maastikust endast. Taevaskoja külas on ristipuu ning naaberküla Kiidjärve kultuurimälestiste hulka kuuluvad 1914. aastal punastest tellistest ehitatud vesiveski, mõisa ait-kuivati, I aastatuhandest pärinev kääbaskalmistu ja ohvrikivi. Pühapaikade andmekogusse on kantud Laari ristipuud. Need paigad meenutavad, et jõeorg on olnud inimestele tähtis juba palju sajandeid enne kunstnike tulekut.
Kunstiteos kui ajalooallikas
Taevaskoja maalid aitavad ka maastiku muutusi mõista. Varisenud kaljuosad, uued paljanditepinnad ja paisjärv on maastikku pärast paljude teoste valmimist muutnud. Kui võrdled eri aastakümnete maale, näed, kuidas mets, kaljud ja jõgi on aja jooksul teisenenud.
Kuidas kunstirännakut kavandada
Kunstihuvilisel on hea mõte vaadata enne retke mõnda nimetatud maali reproduktsiooni ja võrrelda seda kohapeal vaatega. Paljud kunstnikud maalisid Suurt ja Väikest Taevaskoda samast kohast jõe pealt või vastaskaldalt, nii et Taevaskodade rajal on lihtne leida sarnaseid vaatepunkte. Taevaskoja küla ajaloost räägib lähemalt meie lugu Saesaare ja Taevaskoja küla lugu ning kohalikust kirjanduspärandist artikkel Friedebert Tuglas ja Ahja. Taevaskoja raudteepeatus teeb rongiga saabumise lihtsaks.