Ahja vald on saanud nime jõe järgi ja jõgi on ka siinse looduse selgroog. Ülemjooksul Tilleorus, keskjooksul ürgorus ja alamjooksul Emajõe lähedal on jõel igal pool erinev ilme. Selles loos käime jõe lühidalt läbi algusest lõpuni.
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi: pikkus 103,8 km, valgla 1074,3 km² ja langus 87 m. Jõgi algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke 8,8 km enne Peipsit. Kokku on jõel olnud 13 vesiveskit. Keskjooksul on kohaliku nimena kasutatud ka nime Aarna jõgi.
Tilleoru
Jõe ülemjooksul asub 1,9 km² suurune Tilleoru maastikukaitseala Tille veskist Möksi veskini. Jõgi voolab seal järskude nõlvadega ürgorus soisel allikarikkal lammil. Tilleorus on 4,5 km matkarada, kaitsealune tamm, kopratamm, ürgmets, mitmeharuline ristimänd ja Merioone allikas.
Kuidas ürgorg tekkis
Ahja jõe ürgorg uuristus devoni ajastu liivakivisse; devon kestis 416–359 miljonit aastat tagasi. Liivakivi värvirikkuse annavad kvarts, vilk, päevakivi, ilmeniit, granaat ja tsirkoon ning punakad, lillad ja hallid savid. Ürgoru reljeefi viimased suuremad muudatused toimusid umbes 15 000 aastat tagasi.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala
Kaitseala loodi 1957. aastal ja praegused piirid (11,20 km²) on tal 2001. aastast. See hõlmab Ahja jõe keskjooksu Koorvere sillast Otteni vesiveskini. Kaitstakse liivakivipaljandeid, koopaid nagu Emalätte koobas ja Neitsikoobas ning haruldasi liike, näiteks jäälindu, austria roidputket ja alssosja.
Kas nimi tuleb jõest?
Matthias Johann Eisen tuletas kohanime Ahja jõe nimest Ahijõgi, millest lühenemise teel sai Ahja – samamoodi nagu *Hanijõest sai Anija ja *Suurjõest Surju. Jaak Simmu järgi ei toeta seda ükski varasem kirjapanek, kuigi sõnatüvi leidub paljudes Kagu-Eesti kohanimedes. Pühapaigana on Ahja jõge nimetatud ka Ohvrijõeks.
Praktiline nõu
Kui tahad jõge näha kõige kaunimal kujul, alusta keskjooksult Taevaskoja kandist. Tilleoru rada sobib vaiksemaks käiguks. Jõe põhi on pehme ja madalasse vette astudes võib vajuda, nii et ole kaldal ettevaatlik ja jälgi suurvee aega.
Fotograafidele sobib kõige paremini pehme hommikuvalgus, kui udu tõuseb jõeorust ja kaljud on kuldses valguses. Kanuuga jõel liikudes arvesta takistustega ning vali ainult lõigud, mis on kanuutamiseks lubatud.